Eesti keeleuuendaja Johannes Aaviku nimega kultuuriseltsi sünnipäev on 26. septembril. Sel sügispäeval 1992. aastal toimus Tallinnas Pargi tänava majas nr 5 seltsi asutamiskoosolek. Algusest peale oli selts rahvusvaheline selles mõttes, et asutajaliikmete hulgas olid Antoine Chalvin Prantsusmaalt, Lorence Kitching Kanadast, Claudia Steinhard Saksamaalt, Robert Rebas ja Raimo Raag Rootsist, Anneli Kalajoki Soomest. Esimesse juhatusse valiti Robert Rebas ja Helgi Vihma, sekretäriks sai Merle Lindma.. Seltsi esimeheks valiti kodueestlane Helgi Vihma, kes töötas välja seltsi põhikirja, mille kinnitas kultuuri- ja haridusminister Paul-Erik Rummo 2. novembril 1992. Seltsiga liitusid eesti humanitaarid Enda Naaber, Ellen Õnnis, Uno Liivaku, Linda Viiding, Voldemar Eller, Meinhard Laks, Mare Kask, Maia Randma, Pilvi Einasto, Silvi Nemvalts, Helgi Allik, Eerik Teder, Jaan Saar jt; eesti teadurid Jaan Õispuu, Peep Nemvalts, Ruth Mirov, Rein Einasto, Karin Maria Rooleid, Kaarina Rein, Paul Laan, Paul Alvre, Kaljo Käärik ja Eduard Vääri; samuti soome teadlased Hannu Remes, Helena Sulkala, Pentti Soutkari, Seppo Suhonen ja Paavo Pulkkinen hoidsid tasemel seltsi teaduslikku tööd.
Paul Saagpakk rääkis oma koostööst ja isiklikest kohtumistest Aavikuga. Väsimatud saarlased Olavi Pesti, Enda Naaber, Hilja Koel, Albert Uustulnd jt olid meie tugirühm Saaremaal. Maia Randmast sai peagi seltsi sekretär, kes töötas neis ülesannetes kuni 2012. aastani. 1993. aasta 9. juuli koosolekul Kuressaares pidasid Aaviku Seltsi liikmed Antoine Chalvin ja Helgi Vihma ettekanded Kuressaare lossis ja pärastlõunal tutvustas viimane Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseumi, mis oli avatud 19. juunil 1992.
1993. aastal toimus meie seltsi seni ainus kõnekoosolek Rootsis Stockholmi Eesti majas sealsete huviliste rohkel osavõtul: Ilmar Laaban, Gábor Bereczki, Harry Kiisk, Virve ja Raimo Raag, Kaljo Käärik, Paul Laan, Mai Raud-Pähn jt, sealhulgas tookord Rootsis töötavad Silvi ja Peep Nemvalts. Kõik edasised seltsi korraldatud kõnekoosolekud ja konverentsid on toimunud Eestis. Pariisist on käinud ettekandeid pidamas Fanny de Sivers. Korduvalt on Vancouverist Eestis seltsi koosviibimistel käinud Juta Kõvamees-Kitching – Muhu kirjaniku Raissa Kõvamehe tütar. Kümme aastat hiljem, 2003. aastal oli Johannes Aaviku Seltsil 107 eri rahvusest tegevliiget, peale Eestimaa Lätist, Soomest, Rootsist, Kanadast, USAst, Prantsusmaalt; kolm toetajaliiget: Matti Hongisto Helsingist, Walter Nienstedt Turust, Hugo Later Torontost; ja kuus auliiget – Paul Saagpakk, Paul Laan (Stockholm), Paul Alvre (Tartu), Fanny de Sivers (Pariis), Eduard Vääri (Tartu), Kaljo Käärik (Enskede). Ainsana sellest auväärsest seltskonnast on täna elus Paul Laan.
Palju rõõmu ja vaheldust on toonud seltsi ellu soome sõbrad Aaviku Seltsi liikmed Arja ja Matti Laiho, Eeva ja Aimo Louko ja Anneli Kalajoki. Eriline seos Eestiga oli Talvesõjas osalenud noorel pianistil ja hilisemal kodu-uurijal Sirkka Holmal, kes kogus materjali ja kirjutas Lauri Kettunenist, eriti Hilja (1888 –1981) ja Lauri Kettuneni (1885- 1963) pere Tuusula aastaist. Sirkkal oli kodus Kettuneni portree autograafiga „Professor Lauri Kettunenile meie koostöö mälestuseks Helsingis 1944. Ed Ole”. Sirkka Holma soovil tõin pildi üle lahe ja andsin tema nimel üle Tartu Ülikoolile. Sirkka käsikiri „Professori Lauri Kettunen. Eräs Rantatien varren merkittävistä asukkaista” vääriks avaldamist Eestis.
Kirjanikest kui sõnameistreist on Aaviku Selts erilist tähelepanu osutanud Kreutzwaldile (Kreutzwaldi Aasta raames), papa Jannsenile (Hilve Rebase ettekanne trükis ilmunud), Juhani Ahole kui Aaviku lemmikkirjanikule (mitu artiklit), Anna Haavale ja Eino Leinole (Anneli Kalajoki ettekanne on trükis ilmunud). Anna Haava luule on inspireerinud paljusid heliloojaid ja nende muusikat esitati ka Haava luuleõhtul. Tegelikult pole muusika puudunud üheltki suuremalt Aaviku Seltsi ürituselt, esitajaiks nii professionaalid kui õpilased ja kohalikud taidlejad. Vabadussõjas võidelnud kirjanikust Peet Vallakust pidas kauaks meelde jääva ettekande Marju Vilbaste. Mari Tarandi raadiohääl teavitas alati huvilisi seltsi üritusist. Ei puudu elamuslikud kohtumised elavate kirjanikega: Soome kirjaniku Hannu Mäkelä soomekeelne ettekanne „Leino ja Onerva – Siiami kaksikud” võlus kuulajaid huvitavate faktide meisterliku esitusega. Aaviku Seltsi unustamatu liikme Andres Ehini ja tema abikaasa Ly Seppeli vaimukad värsid naerutasid meid Saaremaa-retkel. Kohtumisõhtu kirjaniku, tõlkija ja helilooja Enn Vetemaaga kujundasid hoopis eripäraseks põnevad ja tänapäeva noortele lausa uskumatud lood tema kujunemisel heliloojast kirjanikuks, samuti arhiividest ja „tarkpeadelt” ammutatud teadmised lähiajaloost. Enn Vetemaa huvi Johannes Aaviku keeleuuenduse vastu oli kuulajaile üllatus. Et keeletoimetajad Vetemaa kasutatud i-mitmust välja redigeerisid, oli ajastule iseloomulik. Muusikavideolt kuulsime Vetemaa „Oboekontserti” ja orkestriteost „Dolente”, nägime katkendeid näidendist „Roosiaed” ja „Gustav Naan”.
Nimekad kirjandusteadlased Kai Laitinen, Aarne Vinkel, Maie Kalda, kirjanikud-poliitikud Ülo Vooglaid, Anna Žigure jt ei pidanud paljuks Aaviku Seltsi esinema tulla. Eriline sündmus oli Aaviku 125. sünnipäeva tähistamine Anu Lambi kirjutatud teatriteksti ja tema lavastatud etendusega „Keeleuuenduse lõppmatu kurv”, mille esitasid Kõrgema Lavakunstikooli üliõpilased nii Tallinnas kui Tartus. Tekst on ilmunud Loomingu Raamatukogu sarjas 2006. aastal.
Seltsi töö korraldamine ja juhtimine on toimunud paljuski posti teel. Seltsi loomise algataja ja juhatuse esimene esimees (1992 – 2009) Helgi Vihma ei tegutsenud üksi seltsi ideelisel juhtimisel, vaid ideid genereeris ning uusi mõtteid ja kavatsusi viis ellu kogu juhatus, eriti saarlasest aseesimees, keeleteadlane Jaan Õispuu, kes 2009. aastal valitigi juhatuse esimeheks.
Juhatuse liige sekretär Maia Randma korraldas pea paarkümmend aastat seltsi asjaajamist ja kirjavahetust, kogus liikmemakse, juhtis ekskursioone, aitas organiseerida koosolekuid ja konverentse, ning oli seltsi väljaannete keeletoimetaja. Seltsi artiklikogumiku (Keeleuuenduse Kirjastik B5) toimetasid Maia Randma ja Pille Kippar.
Juhatuse liige Karin Rooleid (Ribenis) ei olnud ainult väljaannete autor ja toimetaja, sealhulgas Aaviku bibliograafia kujundaja ja toimetaja, vaid ta on kujundanud ka kõik seltsi ürituste kuulutused. Seltsi väljaannete loomine ja põhimõtete väljatöötamine oli esimese esimehe ülesanne nagu ka tegevusaruandlus Kultuuriministeeriumile ja Kultuurkapitalile.. Finantsaruandeid aitas teha raamatupidamise kogemusega Pilvi Einasto.
Peale väitekirja „Johannes Aaviku kujunemine keeleuuendajaks” valmis Helgi Vihmal koostöös Karin Ribenisega Johannes Aaviku ja keeleuuenduse bibliograafia (3673 kirjet, 511 lehekülge).
Helgi Vihma ja Aili Norbergi koostöös käekirjalisest käsikirjast trükiseks ettevalmistatud Aaviku ideede päevik „Ideepe” (Keeleuuenduse Kirjastik A 4/5, 739 lehekülge) ilmus Aaviku juubelikonverentsiks „Johannes Aavik 130. Sada aastat hiljem: keeleuuenduse poolt ja vastu”, mis toimus 20. novembril 2010. Johannes Aaviku Seltsi ja Tallinna Teadlaste Maja korraldusel. Teaduskonverents äratas suurt tähelepanu oma ladusa korralduse, sisukate ettekannete ja raamatuesitlusega TEA Kirjastuse juhtkonna osavõtul, kes andsid oma parima „Ideepe“ tähtajaliseks valmimiseks. Eesti Teaduste Akadeemia saal suutis vaevu mahutada huvilisi mitmelt maalt.
Samal 2010. aastal kõlas Johannes Aaviku nimi Helgi Vihma ettekandes Põhjamaade Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Ühingu 24. konverentsil, mille teksti avaldas Baltic Journal of European Studies 2011. aastal.
2012. aastast juhib seltsi tegevust esimehena filoloogiadoktor Peep Nemvalts.
Kakskümmend aastat on möödunud kiiresti ja toimekalt. Eesti keele arendamine ja rikastamine on ka edaspidi Johannes Aaviku Seltsi tegevuse lipukirjaks.
Helgi Vihma