Eesti keele aasta

Eesti keele aasta lõpeb – ent eesti keel on ja jääb

 

Eesti Kultuuriseltside Ühenduse (EKSÜ) kuukirjas ja võrgukodus on aasta algusest ilmunud Johannes Aaviku Seltsi toimetatav keelenurk.

Eestis olgu iga aasta eesti keele aasta!

Paraku on viimastel aastatel malli tänan – palun ( ~ võta heaks ~ pole tänu väärt) kõrval levinud teine mall tänan – tänan.

Mõtlematult ülearu ühildades tekitatakse keeleloogika vastaseid mitmusevorme enamikud, enamike jts.

Ära liigtarvitamist esineb tavakõnelejate keelepruugi kõrval avaliku elu tegelastel ning elektroonilise ja trükimeedia nn toimetatud tekstides.

Tihti pannakse oskuskeele ja terminoloogia vahele võrdusmärk, kuid asjata.

Nõnda oli Saaremaal tegutsev Laimjala Loodussõprade Selts sõnastanud oma 15. juunil toimunud viienda Laimjala Valsi teema. Laimjala Valss on heategevusüritus, mille tuluga jäädvustatakse kohalike kultuuritegelaste mälestust ja tutvustatakse nende pärandit järeltulevatele põlvedele. Ka Johannes Aavik oli Laimjala mees: ta sündis 8. detsembril 1880.a. siinses Randvere külas.

Kõneldi sellest, milline peaks olema keelte roll Eesti teaduses ja kõrghariduses, et tagades eesti rahva, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade edendataks ühtlasi üleilmset teadusmõtet. Kas peame keelerikkust sama vajalikuks kui looduse elurikkust?

Peep Nemvaltsi hinnangul on õigekeelsussõnaraamatus väga raske näha kavakindlust ja järjepidevust. Saates on juttu keelereeglitest ja sellest, kas keelereeglite järgimine vaesestab keelt või hoopis rikastab. Saates on ohtralt näiteid avalikust keeleruumist.

Eesti keele aasta eestikeelse teaduse ja keeletehnoloogia kuul korraldati mitu asjakohast üritust: Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Teaduste Akadeemias, Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis jm.