JOHANNES AAVIKU 140. SÜNNIAASTAPÄEVALE PÜHENDET KONVERENTS
„Keeleuuendus tänapäeval“
21. mail 2022 Tallinna ülikoolis ruumis M-225.
8. detsembril 2020 möödus 140 aastat eesti keeleuuendaja ning kultuurilooja Johannes Aaviku sünnist. Tähistamaks juubelit korraldab Johannes Aaviku Selts pärgviiruse tõttu kahel korral edasi lükat konverentsi nüüd kevadel. Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital.
Aaviku eesmärk oli süsteemse teadliku keeleuuenduse kaudu rikastada eesti keelt, muutes selle paindlikult väljendusrikkaks kultuurkeeleks. Sõnavara ja grammatika uuendamise eeteid tutvustas ta laialdaselt, nt enda asutet ajakirjas „Keeleline Kuukiri“ (1914–1916) ning levitas oma rohkeis kirjatöis, sh „Keelelise Uuenduse Kirjastikus“ (60 numbrit 1914–1928) ning tõlkeis, sh sarjas „Hirmu ja õuduse jutud“ (24 numbrit 1914–1928).
Aastal 1924 ilmus Aavikul juba 1918. aastal kirjutet raamat „Keeleuuenduse äärmised võimalused”. Selle 50. aastapäevaks avaldati Stockholmis sealse Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi Toimetiste 15. köitena raamatu teine, muutmata trükk. Teise trüki eessõnas kirjutas Uppsala Ülikooli dotsent Valter Tauli: „.. teos on keeleteooria seisukohalt Johannes Aaviku kõige tähtsam töö. Selles viiakse esimest korda keeleteaduse ajaloos viimse loogilise konsekventsini järeldus mis tuleneb faktist et keel on vahend: me võime keelt muuta ja parandada oma tahte järgi piiramatult ja igasuguste meetoditega, ka n.ü. „kunstlikult”. Aaviku revolutsioonilise idee teostatavust tõendas ta keeleuuenduse edu.”
Johannes Aavik esitas ses raamatus „kolm päälkirjalist kysimust:
1. Kas ja miks on eesti keelele uuendust vaja?
2. Mil viisil ja mis abinõudega keelt parandada?
3. Kas ja kuidas niisugused parandused on tegelikult võimalikud?”
Johannes Aaviku sünnist möödus 140 aastat 8. detsembril 2020, ent pärgviiruse pandeemia tõttu tuli konverentsi kaks korda edasi lükata. Kõnelejaid oli ka Soomest ja Rootsist.
Seltsi auliige Hannu Remes (Soome) esitles Emakeele Seltsi toimetistena äsja ilmunud raamatut „Eesti silda ehitamas. Valik artikleid 1978−2021“. Kogumiku kolmas osa „Kaks Johannest“ on saanud pealkirja artikleis käsitletud Juhani Aho (algselt Johannes Brofeldt) ja Johannes Aaviku auks.
Keeleteadlane ja õpetaja Jaan Õispuu käsitles Saaremaa harrastusluuletaja Myosotise (kodanikunimega Olga Särel, 1893–1979) keeleuuenduslikke vorme, millest osa luuletajal vääralt tarvitatud. Johannes Aavik kritiseeris sellist Myosotise keelekasutust. Täpsemalt saab kuulata Vikerraadio „Keelesaatest“ 29.05.2022.